Kõrreliste
taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste
hulka kuuluvad
ainult heinaliste
sugukonda
kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse
kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks
loalised , lõikheinalised,
hundinuialised.
Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja
püsililled.
Tihti kasvavad
kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist
või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma
iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi,
kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas mullas aga hakkab
kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi
kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks hundinui ja
pugutarn.
Kõrrelised on
mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka
kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa
ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti
silindrilised, tarnadel ka kolmekandiline. Kõrrelised hargnevad
ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid.
Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks
hundinui. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad
lehelabast ja tupest. Õied on koondunud korvõisikuteks või
pööristeks. Õied on tavaliselt erksad ja silmatorkavad.
Joonis 1.
Hulgaõieline tähk. Punane
aruhein (Festuca
rubra)
Joonis 2.
Hulgaõieline pööris.
Hiina siidpööris
`Gracillimus`
Kõrrelisi
kasutatakse aias kiviktaimlas,
peenardes,
lillepottides
ja veekogude
ääres.
Nad on armastatud taimed, sest nad
täidavad hästi vaba pinda, on dekoratiivsed, kõrreliste lehed on
sageli värvilised ja
vajavad vähe hooldust.
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi
paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi
rohtseid taimi.
Generatiivne
paljundamine
Mõningad
kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb
nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks
aruhein
ja luht-kastevars.
Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb
ette võtta iga kahe
või kolme
aasta järel.
Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada
nii varakevadel kui ka suve esimesel poolel, enne õitsemist. Selline
paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi
taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem
õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või
juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta
hoopis varrepistikutega paljundamise. Pistoksad lõigatakse
kesksuvel, pärast uute võsundite tekkimist.
Jagamiseks
kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks
osadeks. Pistokste lõikamisel kasutatakse oksakääre. Pistoksad
peavad olema vähemalt 15 cm pikkused. Jagatud taimele peab jääma
terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud
taimed võib kohe kasvukohale istutada. Pistikud juurutatakse enne
kasvukohale istutamist juurutuspeenras või pottides, turba ja
komposti segus. Jagamiseks valitakse päikeseline päev. Pistikute
lõikamise võib ette võtta ka pilvise ilmaga.
Vegetatiivset
paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide
paljundamisel (näiteks luhttarn
ja siidpööris),
kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei
esine.
Vegetatiivne
paljundamineKuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohi ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega
paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu
näiteks jänesesaba
ja
itaalia
kukeleib.
Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti sügisel otse
peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned
kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti.
Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade
möödumist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar