Suvelilled: 2015

Too välja sõnjalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega.
Moodusta vähemalt kaheksast taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli. Kasvukoha tingimused võid ise valida. Kasvukoha valikul võid lähtuda mõnest reaalsest keskkonnast (nt koduaed). Iga taime kohta too välja eesti-, ladina- ja võimalusel sordinimed, kõrgus, vahekaugus istutamisel, dekoratiivsuse aeg ning pilt. Ära unusta valitud kasvukoha tingimusi (valgus, mulla omadused) mainimast.

1. Eelised- Kahjurid ega haigused neid ei kahjusta
Puudused- tärkavad liiga hilja, põuaperioodil vajavad kastmist, kevadpäikese eest vajab varjutamist.

2. Antud kooslusega taimed sobivad parasniiskele või niiskele, happelisele ja huumusrikkale mullale. Poolvarjulises kohas. Sobivaim koht oleks veekogu ääres, kus varjutavad suured puud.
Nipponi naistesõnajalg Athyrium niponicum 'Metallicum'
Kasvab 30-50cm kõrguseks ning vahekaugus istutamisel 60cm.
Sobib niiske kuni parasniiske, kergelt happeline huumusrikas muld. Poolvarjulises kasvukohas vajab varju vaid keskpäevase päikese eest. Talub ka pidevat varju.

Maarjasõnajalg Dryopteris filix-mas
Parasniiske happeline kuni veidi leeline pinnas. Poolvari kuni päike. Kasvab 0,8-1m kõrguseks, laius 1m.

Ogane astelsõnajalg Polystichum aculeatum
Sobib niiske kuni parasniiske, kergelt happeline või ka lubjarikkam huumusrikas muld. Poolvarjuline kasvukoht. Kasvab kuni 75cm kõrguseks, vahekaugus istutamisel 1m.

Jaapani tarn 'Ice Dance' Carex morrowii 'Ice Dance'
Kasvukohana sobivad parasniisked viljakad mullad, kergelt happelised kuni aluselised. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta. Kasvab 30-45cm kõrguseks ja vahekaugus istutamisel 40cm.

Ripptarn Carex pendula
Eelistab huumusrikast parasniisket mulda. Tuleb toime nii liigniiskes, kui suhteliselt kuivas. Täispäike kuni poolvari, õitseb juunis. kasvab 0,7-1,2m kõrguseks ja laius 1m.

Mets-salvei Salvia nemorosa 'Ostfriesland'
Eelistab parasniisket mulda, päikeselist ja poolvarjulist kasvukohta. Õitseb VI-VIII, peale õitsemist lõigata puhmas tugevalt tagasi, kolme nädala pärast õitseb taim uuesti. Kasvab 30-50cm kõrguseks, taimi m2 kohta 5-7tk.

Jaapani astilbe Astilbe japonica 'Montgomery'
Eelistab parasniisket mulda, poolvarjulist kasvukohta. Dekoratiivne VII-VIII. Kasvab 60cm kõrguseks ja 40cm laius, taimi m2 kohta 3.

Kilpleht Darmera peltata
K:60-100cm L:100cm. Roosakasvalge poolkerajas õisik mais enne lehti. Päike-poolvari. Eelistab rammusat parasniisket happelist mulda.

Pildid lehekülgedelt
http://juhanipuukool.ee/index.php
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=203&cid=365
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/darmera-peltata-kilpleht-74

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised , lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja püsililled.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks hundinui ja pugutarn.

Kõrrelised on mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandiline. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks hundinui. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud korvõisikuteks või pööristeks. Õied on tavaliselt erksad ja silmatorkavad.

Joonis 1. Hulgaõieline tähk. Punane aruhein (Festuca rubra)

Joonis 2. Hulgaõieline pööris.

Hiina siidpööris `Gracillimus`

Kõrrelisi kasutatakse aias kiviktaimlas, peenardes, lillepottides ja veekogude ääres. Nad on armastatud taimed, sest nad täidavad hästi vaba pinda, on dekoratiivsed, kõrreliste lehed on sageli värvilised ja vajavad vähe hooldust.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Generatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja luht-kastevars. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka suve esimesel poolel, enne õitsemist. Selline paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta hoopis varrepistikutega paljundamise. Pistoksad lõigatakse kesksuvel, pärast uute võsundite tekkimist.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Pistokste lõikamisel kasutatakse oksakääre. Pistoksad peavad olema vähemalt 15 cm pikkused. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Pistikud juurutatakse enne kasvukohale istutamist juurutuspeenras või pottides, turba ja komposti segus. Jagamiseks valitakse päikeseline päev. Pistikute lõikamise võib ette võtta ka pilvise ilmaga.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks luhttarn ja siidpööris), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Vegetatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohi ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti sügisel otse peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, Austraalia hiidhirss 'Herbstfreude'