- Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.
- Millist vegetatiivse paljundamise viis soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja millist mitte? Põhjenda, lisa näiteid.
- Soovita vähemalt 4-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede fotosid (võivad olla ka enda pildistatud) ja koosta nendest kollaažid (iga kasvukoha taimedest eraldi). Fotokollaži koostamiseks võib kasutada nt veebikeskkonda PhotoCollage, PicMonkey vms. Lisa kollaažid oma tööle. Kasvukohad:
- päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld;
- poolvarjuline, toitaineterikas muld;
- varjuline, happeline muld.
1.Püsililled on ühed tänuväärsed taimed, pakkudes silmailu mitme või isegi mitmekümne aasta kestel. Kuna püsililled kasvavad samal koha palju aastaid, siis on neil välja arenenud vastavalt kasvukohale sobilik juurestikutüüp. Püsikud kasvatavad igal aastal maapealsed osad, mis ebasoodsal aastaajal enamasti hävivad. Neil säilivad maa-alused organid (juured, risoomid, mugulad, sibulad) ja maapealsed roomavad võsundid, talihaljastel püsikutel ka juurmised lehed.
Püsilillede suur pluss on nende taastärkamine pinnasest, samas suvelilled uhkeldavad terve suve kestva katkematu õierikkusega. Püsililled on vastupidavad, visad taimed. Kui valida püsikud kasvukoha järgi, saab tasuks hästi kasvavad taimed , kes ei vaja erilist hooldust.
Puuduseks võib pidada veel, et osad püsililled paljunevad liiga kiiresti ning võivad teised lilled "välja süüa."
2. Jagamine- emataim jagatakse mitmeks. Nii saab paljundada peamiselt põõsaid ja puhmikuid Tütartaimedega- saab paljundada neid taimi milledel on omane moodustada tütartaimi. Tütartaimed arenevad juurevõsudest või võsunditest. Võrsikutega paljundamine- Paljundatakse taimi, mille vartele moodustub lisajuuri( marjapõõsad)
Pistikutega- eraldatakse emataimest vegetatiivosa( pistoksad ja haljaspistikud). Pistoksad on puitunud varrega ilma lehtedeta oksad. Pistokstega paljundatakse septembris ja aprillis. Haljaspistikud seevastu on aga rohtsed. Igal haljaspistikul peaks olema vähemalt kolm lehte. Haljaspistikutega paljundatakse juunis.
Vegetatiivsele paljunemisele on iseloomulik: — puudub põlvkondade vaheldumine*— vähene pärilik muutlikkus — lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond Paljudele püsikutele on vaja teha uuendust. Puhmiku jagamine on kodustes tingimustes kõige kergem, kiirem ja kindlam viis mitmeaastaste taimede paljundamiseks. Peaaegu kõiki aia tavalisemaid püsililli võib jagada. Taimede mullast väljakaevamine ja põhjalik jagamine on eelkõige hooldustegevus, kuid paljundamine toimub selle käigus. Puuduseks võib pidada seda, et koos emataimega võivad levida ka haigused mida taim kannab, seega peab jälgima et taim oleks terve.
Mina ei soovita pistikutega paljundamist. See nõuab väga täpseid sisselõikeid, õiget ajastamist millal teha ning tihti ei anna see ka soovitud tulemust.
3.
Päikeseline, kuiv ja toiteainetevaene muld:
1. Harilik raudrohi (Achillea millefolium)
2. Harilik karukell (Pulsatilla vulgaris)
3. Kassisaba (Rotfuchs)
4. Missuuri kuningakepp (Oenothera missouriensis)
Poolvarjuline, toitaineterikas muld:
1. Arendsi astilbe (Astilbe arendsii)
2. Koldnõges (Galeobdolon luteum Huds.)
3. Karpaadi kellukas (Campanula carpatica)
4. Harilik kitseenelas (Kneiffii)
Varjuline, happeline muld:
1. Bergeenia (Bergenia)
2. Kanarbik (Calluna vulgaris cv.)
3. Jaapani priimula Primula japonica
4. Hosta 'Fire Island' Хоста "'Fire Island'
Taimede pildid
http://www.kanepiaiand.ee/
http://www.hansaplant.ee
http://www.neevaaed.ee
