reede, 21. november 2014

1. Suvelillede Swot analüüs

                   Eelisteks on:
•     kiire kasv;
  • rikkalik õitsemine;
  • suhteliselt pikk õitsemisperiood;
  • võimalus pakkuda vaheldust iga aastal.

  •      Puudusteks on:
    • ettekasvatamiseks kulub kütet
    •        rajamiseks ja hooldamiseks kulub suhteliselt palju inimtööjõudu
    • igal aastal tuleb kasvatada ja rajada istutusalad uuesti
             Võimalused:
    • Taimed enne külmade saabumist tuua kasvuhoonesse või talveaeda, siis saab neid hoida ületalve ja kevadel pistikutega paljundada. 
    •  Võib osta poest valmis istikud    
    • pakub vaheldust, igal aastal erinevad lilled
    • Saab täita tühjad alad õitsvate taimedega
                        
    Suvelillede välisteks ohtudeks on:
    • ilmastikuolud
    • haigused
    • üle/alakastmine (amplites)

    2. Võrdle, seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?

    Skarifitseerimine on taime seemnekesta tahtlik vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks.
    Skarifitseerimine on seemnete idanemist kiirendav võte, mis aitab tugeva kesta ja pika puhkeperioodiga seemnetel kiiremini idanema hakata. Seemned võib segada nõus liiva või kruusa ning ettevaatlikult raputada. Suuremaid seemneid saab hõõruda viili või liivapaberiga.

    Stratifitseerimine – see on terve kompleks kunstlikult loodud tingimusi, mis soodustavad seemnete ettevalmistust idanemiseks ja tõusmete ühtlaseks ilmumiseks.
    Temperatuur ja niiskus. Stratifitseerimisprotsessis luuakse vajalik temperatuur ja niiskus (põhiliselt on see alandatud temperatuur ja kõrgendatud niiskus koos hea õhustusega). Sõltuvalt kultuurist stratifikatsiooni kestvus ja tingimused muutuvad. Näiteks on aktiniidiate stratifitseerimises 3 etappi: 2 kuud t 18…20 C, 2 kuud t 3…5C ja 1 kuu t 13…15 C. Seemnete stratifitseerimist alustatakse nii, et see lõpeks 2-3 nädalat enne plaanitavat mahakülvamist.
    Seemneviljaliste puhul on stratifitseerimine 2-etapiline: 2-3 kuud t 5…7 C ja kõrgel (60-70%) üldisel niiskusel kuni 30% seemnete idanemiseks , teine etapp 1-2 kuud t 0  C ja niiskus 20-30%.
    Luuviljaliste seemet stratifitseeritakse 3 etapis: 1. etapp- värskelt kogutud seemned hoitakse 2-3 kuud niiskes substraadis t 10…15C ja 70-80% üldniiskuse juures. 2. ja 3.etapp toimub samamoodi kui seemneviljalistel. Kusjuures  2.etapil peaks võimaluse korral välja korjama juba idanenud seemned, aga kui see ei ole võimalik (suured kogused), siis alandama temperatuuri 1…2 C-ni.
    Seemnete leotamine. Kuivatatud seemned tuleb enne stratifitseerimist kindlasti vees leotada (vett peab olema kahekordne kogus võrreldes seemnetega). Iga päev tuleb vett vahetada; nii leotatakse neid 4-7 päeva.  Leotamine mitte ainult ei kiirenda seemnete paisumist, vaid ka uhab ära osa inhibiitoritest.

    3. Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljudada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub?
     Aednik-harrastaja võib juba ühe hooajaga saada suure koguse istutusmaterjali väikeste materiaalsete kuludega, mis on eriti oluline, kui jutt käib kallitest taimedest.
    Seemnete idandamiseks on erinevaid võimalusi. sõltuvalt seemnest võib seemneid skarifitseerida, leotada, soojendada, idandada valguse käes või pimedas. Peale seemnete töötlemist tuleb külvamine.
    KÜLVISÜGAVUS.Erinevad seemned pannakse mulda eri sügavusele. Kehtivad üldised külvisügavuse reeglid:
    * väga peened seemned (alla 1 mm) külvatakse mullapinnale ja neid ei kaeta mitte millegagi
    * väiksed seemned (1-2 mm) külvatakse mulla pinnale ja kaetakse kergelt mulla või jämeda liivaga.
    * keskmised seemned (3-4 mm) pannakse umbes 1 cm sügavusele
    * suured seemned (5 mm ja enam) külvatakse 2-2,5 cm sügavatesse augukestesse.
    Kuid alati ei anna see lihtne skeem vastust sellele, kuidas külvata. Näites on peiulille seemned pikad (~2 cm) ja kitsad (~1 mm) , seega on raske aru saada, kuidas neid mõõta (neid külvatakse 1 cm sügavusele). Ja paljud teised seemned ei ole ümarad, seega on raske aru saada, kuidas neid mõõta. Seepärast lugege pakendil olevat juhendit või tehke märkmeid, kuidas külvata.
    KÜLVIDE KASTMINE.
    Külve pole kunagi soovitav kasta. Külvata tuleb niiskele pinnasele, katta külvid ja oodata, kuni need idanevad. Varaseid tõusmeid ei maksa ka kohe esimesel päeval kasta – parem kasvagu veidi tugevamaks. On väga õrnu tõusmeid, mis võivad kastmisega hävineda esimesel 1-2 nädalal. Seepärast tuleks külviks eelistada spetsiaalseid läbipaistva kaanega konteinereid, mida aiakauplustes müüakse. Need koosnevad kahest üksteise sisse käivast plastkarbist, see on väga mugav – vesi valatakse sisemise ja välimise karbi vahele ja see imendub sisemise karbi põhjas olevatest avadest mulda. Selle tulemusel ei kannata õrnad tõusmed kastmise tõttu, mis võib neid maha painutada või tekitada mädanikku liigniiskuse tõttu.
    KAAS VÕI KATTEKILE. 
    Peale külvi on soovitav seemned katta karbikaane või kilega. See on selleks, et muld ei kuivaks, seemned aga oleksid kaitstud tõmbetuule eest. Ka järsud temperatuurilangused ei tule idanemisele kasuks, näiteks tuulutamisel või ukse avamisel.
    Kui teil ei ole spetsiaalset konteinerit, võib kasutada mistahes teisi sobivaid nõusid, mida on lihtne katta pealt või siis kilekotti panna. Otse aeda külvatud seemnete külvil kaant kasutada ei saa. Seepärast külvatakse seemneid lavasse. Kuid enamusel juhtudel piisab suurte seemnetega lillede puhul pabermultšist (jälgida, et see ei takistaks idu kasvu). Kilet või spetsiaalset katet kasutada vaid ootamatute öökülmade puhul.
    ISTIKUTE HOOLDAMINE.
    Ja ilmusidki esimesed kasvukesed! Mõned tõusmed ilmuvad juba 2-3 päeva pärast, teised nädala, mõned kahe nädala pärast. Kui tegite kõik õigesti, siis seemnete idanemine ei võta rohkem kui nädala. Kui aga oli vaja stratifitseerida, leotada või muul viisil töödelda, ja te seda ei teinud, siis võivad tõusmed ilmuda kuu või kahe pärast, aga ka mitte ilmuda – mädanevad või kuivavad hoopiski …
    Kuid ärgem rääkigem kõige halvemast. Niisiis, tõusmed ilmusid. Algab istikute eest hoolitsemine. See ei ole keeruline, kuid ei maksa unustada pisiasju.
    TEMPERATUUR.
    Enamik lilli vajab normaalseks arenguks kindlaid temperatuure:
    * kui see on liiga kõrge, siis taimed venivad välja (nii juhtub enamiku istikutega toatemperatuuril +23+28 °С, aga veelgi kõrgemal temperatuuril võivad nad hoopis hävida).
    * kui see on liiga madal – istik hävib üleüldse või pidurdub areng ja taim jääb nõrgaks.
    Kui taim hakkab välja venima, alandage temperatuuri +18+20 °С. Näiteks, pange aknalauale ja tihti tuulutage. Seejuures ärge unustage tuulutamisel katta noori taimi (5-6 cm pikkused) kaanega, et nad aknalaual tuuletõmbuses ei külmetuks. Tavaliselt on seemnepakile kirjutatud, millist temperatuuri mingi lill kasvamiseks vajab. Ärge ignoreerige neid – teie lilledele tulevad nõuanded kasuks! Ärge unustage ka karastamist. See puudutab nii aprilli-maikuu kui ka varajasemaid külve. Näiteks soovitatakse petuuniad, mida külvatakse jaanuaris, viia päikselisele rõdule iga päev 20 minutiks, niipea kui veidi soojemaks läheb (+ 8 °С ja rohkem), s.t. märtsis-aprillis.
    PIKEERIMINE.
    Istikute pikeerimine – see on taimede ümberistutamine külvinõudest eraldi pottidesse. Potis kasvamise ajal istik kasvab, areneb, muutub tugevamaks ja suve saabudes pole enam probleeme tema avamaale istutamisega.
    Taimede pikeerimine – see on väga tähtis etapp taime arengus.
    Miks seda tehakse ?
    Esiteks, külvamiseks ja kasvatamiseks on vaja erinevat mulda. Seemned idanevad halvasti, kui muld on väga viljakas. Peale selle, kui mullas on palju orgaanilist ainet, siis niiskes keskkonnas hakkavad arenema mädanemisprotsessid ja seeme võib haigestuda seenhaigustesse ja hukkuda. Kasvuks ja arenguks on vaja viljakat mulda, taim peab saama rikkalikult toitaineid, selleks et pisikesest istikust kasvaks suur ja ilus taim.
    Teiseks, juurtel on ka vaja kasvada ja areneda. Külvata kohe eraldi potti pole mitte ainult liiga efektne, osa seemneid idaneb, osa mitte, samas hoida hulka potte kile või kaane all on ka ebamugav. Aga istutada kohe soojalembesed lilled meie kliimas enne juunit avamaale pole ka võimalik, lühikese suvega ei jõua nad areneda. Niisiis ei saa läbi ilma pikeerimata.
    Pikeerimisel pole lilledel alati tarvis juuretippu tagasi näpistada (nagu tomatil või pipral). Kuid kui külvasite suured seemned ja juur pole hästi arenenud, siis ümberistutamisel on see parem tagasi näpistada (vähem kui 1/3 peajuure pikkusest).


    Kasutatud kirjandus:
    http://www.seemnemaailm.ee/

    http://et.wikipedia.org